79% eestlastest oleksid nõus tuuleenergia arendamisega enda kodupiirkonnas, kui seda tehakse läbimõeldult ja tasakaalustatult, selgub septembri lõpus Norstati läbiviidud uuringus. Kusjuures toetus tuuleenergiale on just nooremate seas märkimisväärne. Kuigi üle Eesti peetakse tuuleenergia arendamist oluliseks, erineb toetus erinevate maakondade lõikes.
60% Eesti inimesi peab kohalike taastuvenergia lahenduste arendamist oluliseks ning vaid 5% seda ei pea. Kusjuures inimesed tajuvad taastuvenergiat olulisena kõikides maakondades. Kõige positiivsem on hoiak Harju-, Rapla- ja Põlvamaal, kus ligi kolmveerand vastajatest peab teemat väga või üsna oluliseks.
Noored eristuvad selge toetusega tuuleenergiale
Uuringust tuli välja, et inimesed, kes peavad väga oluliseks taastuvenergia arendamist Eestis, toetavad enim tuuleenergia (64%) ja päikeseenergia (55%) arendamist. Samas on näha vanuselist erinevust suhtumises tuuleenergiasse. Kõigi vastajate hulgast on toetus taastuvenergiale just nooremate seasmärkimisväärne: 42% 18-34 aastastest peab tuuleelektri tootmise arendamist oluliseks.
Uuringust selgus ka, et 21% vastanutest ei toeta tuuleenergia arendamist, kusjuures hoiaku kõhklevamaks muutumist tuuleparkide suhtes on märgata just kõrgemas vanuseklassis. Üle 65-aastastest peab tuuleenergia arendamist oluliseks vaid 17% ning 30% on sellele otseselt vastu.
Maakondade lõikes on hoiakud muutunud ettevaatlikumaks
Piirkondades, kus varem domineeris soov kiiremini tuuleparke arendada, on nüüd tugevamalt esindatud arvamus, et tuuleenergia on küll oluline, kuid mitte nii suures mahus. Vindr Baltic kogukonnajuhi Marie Niiliski sõnul näitab uuring, et inimesed toetavad tuuleenergia arendamist endiselt, aga soovivad, et see toimuks piirkondade eripärasid arvesse võttes.
Kõigis maakondades on tuuleparkide arendamisel eluslooduse hoidmine sagedamini välja toodud murekoht. Viljandi maakonnas tõi esile vastanutest 60%, Järva maakonnas 50% ja Harju maakonnas 47% erinevaid negatiivseid mõjusid loodusele.
Näiteks Järvamaa puhul mängib Niiliski sõnul rolli maakonnale omane geograafia ehk asukoht keset Eestit. Olenevalt inimese kodu asukohast, võivad teda mõjutada ka kõrvalasuvate maakondade võimalikud arendused. Inimeste vastuseis ei ole pime, üks ühele vestlustes on näha inimeste pragmaatilisust ning avatust läbipaistva info suhtes. “Selgitame, et mitte kõik planeeringus olevad projektid ei lähe lõpuks ehitusse ja seetõttu on eriti oluline teha eriplaneeringute raames põhjalikud uuringud ja kaasamine. Nii saame välja selgitada loodust, inimesi ja üleriigilist varustuskindlust toetavad parimad arendused,“ selgitas Niilisk.
Uuringu Eesti elanike hoiakutest ja ootustest tuuleenergia kasutuselevõtule viis Norstat läbi Vindr Balticu tellimusel käesoleva aasta septembri lõpus. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 18-74 aastat.