Andmepõhisus on viimastel aastatel muutunud peaaegu iga valdkonna strateegiates vaikimisi eelduseks. Tahetakse mõõta mõju, võrrelda tulemusi, teha läbipaistvaid ja põhjendatud otsuseid. Nende eelduseks on kvaliteetsete andmete olemasolu ja võimekus neid otsuste toetamiseks vajalikule kujule viia. Seejuures omab olulist kaalu ka otsuste läbipaistvus ja põhjendatavus.
Just selleks, et saada realistlik ülevaade Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeseisust, viis Justiits- ja Digiministeerium koostöös Statistikaametiga 2025. aasta märtsis ja aprillis läbi ankeetküsitluse. Küsimustik oli Statistikaameti küsitluste keskkonnas, mis võimaldas seda korduvalt avada ning vastuseid vajadusel täiendada ja muuta. Küsitlus saadeti 152 asutusele, sealhulgas kõigile kohalikele omavalitsustele.
Ankeetküsitlus oli jagatud erinevatesse teemablokkidesse. Küsitlus sisaldab nii jah/ei vastusega küsimusi, mis annavad kiire ja lihtsustatud ülevaate; mitme valikuga küsimused, mis võimaldavad täpsustada olukorra detailsust ning ka avatud tekstiga küsimused, mis võimaldavad välja tuua asutusespetsiifilist olukorda. Kuigi ülevaatlikes tabelites on illustreerimise vaates lihtsaim kasutada valikvastustega küsimusi, lähtutakse üksikasjalikumas teemakäsitluses ja analüüsis küsitluse tulemusi tervikuna.
Ankeedi täitis 52 omavalitsuse esindajat
Kohalikud omavalitsused vastasid aktiivselt. Ankeedi täitis 52 omavalitsuse esindaja, mõnel juhul ka mitu inimest ühest omavalitsusest. Arvestades, et küsimustik oli pikk ja väga üksikasjalik, näitab see valmisolekut oma andmehalduse seisu kaardistada. Vastamisele kulunud aeg sõltus suuresti lisaks ülevaate omamisele asutuse andmehalduse olukorrast, nende kõrval ka igapäevased kohustused. Tõenäoliselt põletavamate päevakajaliste teemade puhul võis tekkida olukord, kus küsitlusele vastamisele oli võimalik keskenduda alles mitmete päevade möödumisel või jäi see üleüldse tegemata. Rõõmu pakub siiski näitaja, et suur osa vastanud kohalikest omavalitsustest täitis ankeedi ära ühe päeva jooksul keskmiselt 57 minutiga. Korduvuuringu puhul tõenäoliselt vastamise aeg väheneb, sest eelnevalt on olemas piisav ülevaade ja keskenduda saab küsimustele ning näitajatele, mis aja jooksul on muutunud.
Võimalus määrata strateegiliste tegevuste lähtekoht
Sellelaadsete uuringute ja küsitluste suurim väärtus organisatsioonide jaoks seisneb üksteisega võrdlemise asemel eelkõige ülevaate koondamises tänasest olukorrast. Küsitluse tulemused annavad võimaluse määrata strateegiliste tegevuste lähtekoht ning soovitatavad tulemused. Andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistamiseks ankeetküsitlus sisaldas erinevaid andmehalduse seisukohalt olulisi näitajaid ja tulemused kirjeldavad organisatsiooni küpsust, kuivõrd osatakse ning suudetakse andmeid organisatsiooni kasuks ära kasutada. Seetõttu ei tasu peljata küsimusi, millele täna ei saa vastata jaatavalt, vaid mõelda läbi kasu ja vajadus, mida annab antud küsimusega tõstatatud tegevus. Kõik tegevused ei oma võrdset kaalu, kuid pikaajaliselt on need siiski rakendatult olulised.
Andmehalduse olukord omavalitsustes on varieeruv
Kohalike omavalitsuste organisatsiooniline võimekus on paratamatult erinev. Erinevatele tegevustele on määratud erinev rõhuasetus, mille tulemusena on ka andmehalduse olukord suuresti varieeruv. Siinjuures ei oma suurimat mõju andmehalduse olukorrale mitte niivõrd asutuse suurus, kui just juhtimise ja prioriteetide seadmise mõju. Üldistatult on siiski enamike kohalike omavalitsuste puhul võimalik andmehalduse tõhusama rakendamisega luua oluliselt enam kasu, kui seda siiani on saavutatud.
Küsitluse tulemused näitavad, et kohalike omavalitsuste andmehalduse olukord on parim andmekvaliteedi haldamise, andmestiku hoiu ja säilitamise osas. Pea pooltel omavalitsuste asutuse liigitusskeem või arhiiviskeem sisaldab sarju, milles on andmestikke. Samuti on selgelt lahendatud andmestike säilitamine ja hävitamine nende andmete osas, millel ei ole igapäevast kasutusvajadust või nende säilitustähtaeg on möödunud.
Andmeanalüüsi ja tehisintellekti rakendamise osas on olukord võrreldes andmete haldamisega mõnevõrra kriitilisem. Pea veerand vastanud omavalitsustest kinnitas, et neil on plaane tehisaru lahenduste rakendamiseks või on neid juba testinud. Bürokratti valdavalt kasutusele võtta ei plaanita. Selleks, et juba tänast igapäeva mõjutavad tehisarulahendused omaksid suurimat kasu tegevuste toetajana ning võimestajana, on vajalik nende tööriistade kujundamine ja õpetamine võimalikult tegelikkust kajastavana. Puudulikud või vigased andmed loovad ka tööriistale vildaka kujutluse olukorrast, mille osas peaksid need inimesi abistama. Iga tööriist on täpselt nii tugev, kui palju selle tegemisse on panustatud. Tehisarulahenduste tugevus seisneb eelkõige andmetes.
Vähene andmeanalüüsi võimekus
Asutusesisese andmekasutuse ja andmetest tulenevat väärtust loovad eelkõige inimesed, kes on suutelised andmeid viima otsuseid toetavale kujule ning kelle poole omavalitsuse inimesed teaksid ja saaksid ka pöörduda. Ainult üheksas vastanud omavalitsuses neljakümnest vastasid küsimusele, mis puudutas andmeanalüütikaga tegeleva töötaja olemasolule. See kinnitas, et neil on olemas vastav inimene, kes toetab kolleege andmeanalüütika alastes küsimustes ja vajadustes. Vähene andmeanalüüsi võimekus kohalikes omavalitsustes tähendab, et võimekus otsuste tegemisel tugineda andmetele on vähene ja sõltutakse suurel määral välistest analüütikutest (nt konsultatsiooniettevõtted, huvigrupid jne), kellele ei suudeta olla kriitiliseks kaasamõtlevaks partneriks.
Enim jääb tänasel hetkel vajaka siiski valdkonna juhtimise, andmete kirjeldamise ja avalikustamisega seonduv. Arengukavades on andmete valdkonda käsitletud eraldi teemana vaid viies kohalikus omavalitsuses 42-st sellele küsimusele vastanust. Enamasti puudub protsess avaandmete tuvastamiseks ja avalikustamiseks ning puudub ka plaan andmejälgija kasutuselevõtuks.
Asutusesisese võimekuse vajaduse hindamisel näevad kohalikud omavalitsused kõige suuremat vajadust andmeteaduse ja tehisintellekti kasutusele võtmise järele. Suure murekohana toodi välja ka andmete valdkonna võimekust juhtkonnas ja andmeanalüüsi võimekust organisatsioonis tervikuna. Andmete avalikustamise ja andmekaitsega seonduva võimekuse parandamise järele võrreldes eelnevaga samaväärset vajadust ei nähtud.
Andmehalduse edendamisel ning andmete ja tehisintellekti valdkonna arendamise eeldustena nähakse:
- ressursid (raha, inimesed, aeg) – piisavad eelarvelised vahendid ja pädevate inimeste olemasolu kiirendab rakendusi;
- teadlikkus, oskused ja koolitused – andmekultuuri tõstmine ja sihipärased koolitused toetavad edukaid projektistarte;
- juhtkonna tugi ja poliitiline tahe – selge toetus ja prioriteedid juhatuselt/juhtkonnalt toetavad;
- andmete kättesaadavus ja korrastatus – lihtsam juurdepääs (sh avaandmed) ja korrastatud andmed kiirendavad analüüsi ning tehisintellekti kasutuselevõttu;
- automatiseerimine ja efektiivsuse tõus – selge kasu protsesside automatiseerimisest.
Järgmise kahe aasta prioriteetsete tegevustena toodi välja:
- andmete kaardistamine ja inventuur;
- tehisintellekti kasutuselevõtt ja konkreetsete juhtumite katsetused;
- koolitused ja andmekultuuri/andmekirjaoskuse tõstmine;
- andmekaitse ja küberturvalisus (sh E‑ITS audit);
- andmekvaliteedi parandamine – rõhk dubleerimisel, puudulikel väärtustel ja vormingutel.
Andmehalduse süsteemne rakendamine ja andmetest väärtuse loomine toob eelkõige kasu kohalikele omavalitsustele endile ning seal elavatele inimestele. Targad otsused nii prioriteetide määramisel, tegevuste ja teenuste kavandamisel, eelarve planeerimisel, tegevuste mõju hindamisel ja muudel viisidel aitavad muuta omavalitsuse toimimist efektiivsemaks ning kavandada suurima mõjuga tegevusi. Andmete avalikustamine on kogu protsessiga kaasnev, toetades seeläbi avatud valitsemist ning demokraatlikke protsesse laiemalt.